Rootsi esmavalijad ei kõhkle hääletussedelit täites

Küsimusele, kellest saab järgmine Rootsi peaminister, vastab aruka pilguga neiu Elin Sundvall kibestusega hääles, et ju on see ikka sotsiaaldemokraatide juht Göran Persson, kes juba kümme aastat istub valitsusjuhi toolil. Klassikaaslased ägestuvad ja väidavad vastu, et Persson olevat lubanud valitsusjuhi ameti maha panna.

Tema klassiõde Azin Amjadi teatab aga, et koolis korraldatud n-ö mänguvalimistel hääletas tema just sotsiaaldemokraatide poolt, sest elu on Rootsis hea ja võiks samamoodi edasi minna. Valima ta siiski minna ei saa, sest jäi kodakondsuse taotlemisega hilja peale.

Sundvall sooviks hoopis, et valitsemisohjad haaraks parempoolsed. Parempoolsed erakonnad – moderaadid, Keskpartei, Kristlikud Demokraadid ja rahvapartei – ühinesid juba kaks aastat tagasi nime alla Allianss Rootsi Eest, et saavutada üheskoos ja tugevamana kui kunagi varem see, mis neil viimasel kolmel valimisel kuidagi õnnestunud pole ehk tõugata valitsustüüri juurest sotsiaaldemokraadid.

Johanna Lindström aga lubab hääletada nagu tema vanemad, sest nemad maksavad makse ning teavad seetõttu paremini, keda oma huvisid esindama valida.

Tugev töö noortega

Nii et kaks päeva enne parlamendi ehk riigipäeva valimisi teavad eile Postimehega vestelnud Stockholmi St Jacobi gümnaasiumi lõpuklassi õpilased, kellele nemad oma hääle annavad. Nimelt on Rootsis valimiste eel saanud tavaks, et poliitikud külastavad koole ning püüavad enda poole võita lisaks esmavalijatele ka neid teismelisi, kellele saabub õigus hääletuskastidesse valimissedeleid libistada alles aasta-kahe-kolme pärast.

Sel aastal on Rootsi poliitiliste jõudude vasak- ja paremleer valimiste lävel keeranud tülli mitte ainult tavapäraselt maksude pärast – esimesed soovivad kõrged maksud üldiselt säilitada, teised suuri maksekärpeid –, aga ka töötusega võitlemise, energiapoliitika, sisserändajate kohtlemise, ravi ja hoolekande kättesaadavamaks muutmise ning koolielu uuendamise pärast.

Enim meelehärmi põhjustab õpilastele sisserändajate kohtlemine. Üle klassi, kus pooled noored on tumedama nahatooniga, vallandub ohjeldamatu arutelu, kui palju sisserändajaid peaks Rootsi vastu võtma ning kas neil on õigus elada vaid töötu abirahast.

Mure Uute kodanikega

Aastatepikkuse paindliku sisserändajatepoliitika tagajärjel on Rootsist saanud riik, kus iga kümnes rootslane on n-ö uus kodanik. Sisserändajad, kes suurlinnades elavad Tallinnaga võrdlust tuues Lasnamägedel ja Koplites, on Rootsi ühiskonnas muutumas võõrkehadeks, kellest mõnes piirkonnas on iga neljas kesise rootsi keele oskusega töötu. Ahastuses heidikud pöörduvad pahatihti kuritegevuse poole ning seetõttu ei ole rahvasaadikute hinnangul enam ka Rootsis pimedas turvaline väljas liikuda.

Sellise musta pildi tekkimises süüdistab paremleer eelkõige sotsiaaldemokraate, kes olevat inimestest kaugenenud – pelgalt sotsiaaltoetusega ja töötuabirahaga ei lahenda enam probleemi. Inimesed vajavad tööd, mis seoks nad ühiskonnaga, paisutaks rahakotti ja lubaks parema elukoha soetada, väidab Allianss Rootsi Eest.

Kommunistide mantlipärija Vasakpartei arusaama järgi aitaks töötuse vastu võitlemisel ka kümnete tuhandete paindliku tööajaga ametipostide loomine. Need töökohad sobiks teiste seas hästi emadele, kes saaksid rohkem perele pühenduda ning samal ajal õiglast meestega võrdset palka teenida.

Teine noored pea karvupidi kokku ajav teema on tuumaenergia. John-Martin Kaggiri teatab resoluutselt, et tuumaenergia on parim, sest see on odav. Ohutust silmas pidades leppisid Rootsi parteid aastad tagasi kokku, et tuumajaamad tuleb sulgeda. Nüüd on hakatud ümber mõtlema.

Johanna Lindström tuletab aga meelde, et mõtlema peaks roheliselt, mis sellest, et see raha võtab. Keegi klassist hõikab veel sekka, et kas te olete unustanud Tšernobõli katastroofi?

Lõpuks poetan üle huulte tänavu esimest korda valimistel osaleva Feministliku Initsiatiivi nime. Noorte näod kisuvad kipra. Läbisegi teatavad õpilased, et feministid on oma õiguste eest seistes lõplikult kruvi üle keeranud – populism. Samas küsib Elin Sundvall, kas tüdrukud sooviksid töötada väiksema palgaga kui mehed, nagu praegu. Vastus on «ei».

Kas teate?

Rahvaasemikud

• Rootslased suunduvad valimiskastide juurde iga nelja aasta tagant septembrikuu kolmandal pühapäeval.

• Rootslased valivad ühel ajal nii parlamenti ehk riigipäeva kui ka kohalike omavalitsuste liikmeid ja maakondade volikogusid.

• Riigipäeva pääseb 349 rahvaasemikku.

• Riigipäeva pääsemiseks tuleb erakonnal noppida vähemalt nelja protsendi valijate hääled.

• Viimase nädala arvamusküsitluste põhjal edestavad parempoolsed erakonnad (Moderaatide Ühendpartei, Kristlikud Demokraadid, Keskpartei ja Liberaalide Rahvapartei) umbes protsendiga vasakleeri (Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölistepartei, Vasakpartei ja Keskkonnapartei Rohelised) – vastavalt 48 ja 47 protsenti.

• Suurima toetusega erakond on uuringute põhjal sotsiaaldemokraadid.